Vajadus eri ametite ja oskustega töötajate järele muutub pidevalt. Tekivad uued töökohad, mis nõuavad teistsuguseid oskusi kui varem omandatud. Ametid, mille järele oli kunagi või on praegu suur nõudlus, ja millele on valmistatud ette palju töötajaid, ei pruugi tulevikus tulutoovad olla. Niisiis on oluline olla valmis oma oskuste pidevaks täiendamiseks või millegi sootuks teistsuguse juurde õppimiseks.

Töölkäivale inimesele on koolitusel osalemine kõige lihtsam viis oma oskusi täiendada. Töötukassa poolt võimaldatavate koolituste valik on lai ning koolituste seas on ka neid, kus õpe on veebipõhine.

Milliseid koolitusi toetatakse?

Töötukassa toetab ettevalmistamist ametitele, mida tulevikus on rohkem vaja ning millel ei ole piisaval hulgal sobivaid töötajaid.

Sobiva koolituse saab valida töötukassa partnerite koolituste hulgast. Töötukassal on Eestis üle 400 koolitajast partneri.

Nende seas on nii kutsekoole, ülikoole kui ka täienduskoolitusi pakkuvaid eraettevõtteid. Osaleda saab ametikoolitusel, täiendada arvutikasutamise oskust või õppida eesti keelt. Kolme aasta jooksul saab töötav inimene töötukassa toel osaleda koolitustel, mille maksumus on kuni 2500 eurot.

Valdkond

Valdkonnad, mille õppimiseks tasub oma aega investeerida

(põhikutsealad, millel on kasvav tööjõuvajadus
ning mille tööjõu nõudlus on suurem kui koolidest tuleb lõpetajaid)

Info- ja kommunikatsiooni­tehnoloogia (IKT)

  • tarkvaraanalüütikud ja -arhitektid
  • tarkvaraarendajad
  • IKT-süsteemide analüütikud ja -arhitektid
  • IKT-süsteemide arendajad ja haldajad
  • elektroonikainsenerid
  • telekommunikatsiooniinsenerid
  • IKT-kompetentsiga juhid

Metsandus ja puidutööstus
  • harvesterioperaatorid
  • forvarderi­operaatorid
  • tootmisjuhid
  • puitkonstruktsioonide projek­teerijad
  • tootearendajad
  • mööblitehnoloogid, tehnik-joonestajad
  • tootmisseadmete tehnikud
  • puitmaja (sh käsitöö palkmaja) ehitajad ja tootjad, puitkonstruktsioonide püstitajad
  • CNC pingioperaatorid
  • metsaveo ja puiduhakkuri veokijuhid

Arvestusala
  • finantskontrollerid, majandus­arvestuse analüütikud, arendusjuhid

Sotsiaaltöö
  • hooldustöötajad
  • tugiisikud
  • tegevusjuhendajad

Metalli- ja masinatööstus
  • insenerid (tehnoloogia; tootmissüsteemide, CAD/CAMi, tootearenduse, mehhatroonika, mehaanika-, hooldus-, laeva-, keevitus-, prototüüpimis-, kvaliteedi, tootmise jne)
  • hooldustehnikud ja mehhatroonikud
  • APJ pinkide seadistajad ja operaatorid

Keemia-, kummi-, plasti ja ehitusmaterjalide tööstus
  • tööstusinsenerid
  • tööstusseadmete ja masinate mehaanikud
  • tööstusseadmete ja masinate seadistajad

Energeetika ja kaevandamine
  • mäeinsenerid
  • elektri- ja energeetikainsenerid
  • tööstusinsenerid
  • energeetika ja elektriala tehnikud, tootmisoperaatorid ja töödejuhatajad
  • elektrikud
  • mehaanikud ja lukksepad

Tervishoid
  • hooldustöötajad
  • õed
  • farmatseudid

Ehitus
  • hooneautomaatika tehnikud
  • insenerid
  • katuseehitajad (lamekatusekatjad)
  • konstruktsioonide ehitajad (puitkonstruktsioonide ehitajad, ehituspuusepad)
  • tööjuhid
  • veevärgi ja hoone sisekliima lukksepad

Põllumajandus ja toiduainetööstus
  • hooldustehnikud ja mehhatroonikud
  • tööstusinsenerid

Transport, logistika, mootorsõidukite
remont ja hooldus
  • laeva elektromehaanikud
  • transpordi ja logistika juhid, tippspetsialistid

Personali- ja administratiivtöö ning ärinõustamine
  • tervishoiusekretärid
  • karjääriteenuste tippspetsialistid
  • karjääriteenuste keskastme spetsialistid

Rõiva-, tekstiili- ja nahatööstus
  • insenerid
  • tehnikud
  • konstruktorid
  • tehnoloogid

Haridus ja teadus
  • logopeedid
  • eripedagoogid

Igal aastal lisandub valdkondi, millel õppimine võib tagada töökoha.

Kes saab koolitusel osaleda?

Tööealine töötav inimene (töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses) kes on viimase kolme aasta jooksul vähemalt 12 kuud töötanud.

Lisaks peate vastama ühele järgnevatest tingimustest:

  • te ei saa tervise tõttu oma senisel töökohal jätkata
  • teie sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 14 412 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1201 euro) ja olete vähemalt 50-aastane
  • teie sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 14 412 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1201 euro) ja te ei ole kutse- või kõrgkooli lõpetanud. Näiteks olete lõpetanud põhikooli või keskkooli.
  • teie sissetulek eelmisel kalendriaastal oli alla 14 412 euro (ehk keskmine sissetulek kuus oli alla 1201 euro) ja teie eesti keele oskus on tööalaseks arenguks ebapiisav.

Kuidas koolitusele pääseb?

  • Leppige kokku kohtumine töötukassa karjäärinõustajaga. Nõustamisaja saate broneerida e-töötukassas või telefoni teel. Endale sobiva esinduse leiate siit.
  • Arutage koos nõustajaga, kas ja milline koolitus teid töötamise jätkamisel või uue töökoha leidmisel aitaks ja leppige kokku koolitusplaan.
  • Valige kokkulepitud koolituse(d) töötukassa partnerite täienduskoolituste seast. Koolitajate nimekirja leiate SIIT.
  • Pange end koolitaja juures koolitusele kirja.
  • Koolitaja võtab meiega ühendust ja töötukassa kinnitab koolituse eest tasumise.

Üks koolitus võib kesta maksimaalselt aasta. Töötukassa tasub koolituste eest kuni 2500 eurot kolme aasta jooksul.

Küsimused iseendale

Unistused on selleks, et ärgitada elama. Selge eesmärk paneb meid aga tegutsema. Enne õppima asumist on hea esitada endale mõned küsimused.

  • Millised on teie võimed, oskused, vajadused?
  • Mõelge läbi, miks te just seda eriala või selliseid oskusi õppida tahate? Mida see annab, mille poolest meeldib või mis kasu sellest saate?
  • Kindlasti tutvuge eriala kirjelduse ja õppekavaga. Millised on koolituse alustamise eeldused ja kas vastate neile?
  • Vaadake töötukassa tööjõuvajaduse baromeetrist ja OSKA töötamise tulevikutrendide ülevaatest, millistel ametialadel ja majandussektorites on töötajate vajadus kõige suurem.
  • Koostage tegevuskava, mida ja millal teha, et oma plaan (unistus) ellu viia. Igaks juhuks mõelge välja ka varuplaan.

Inimeste lood

Viimased kümme aastat massöörina leiba teeninud Küllikesele (52) hakkasid pikad tööaastad tervisele mõjuma – pärast tööd teevad käed hirmsat valu ning on neid päevigi, kui rindu survetunne lööb. Eelmisel sügisel võttis ta vastu otsuse, et ei taha rohkem oma tervisele liiga teha. Töötukassa abiga istus ta tagasi koolipinki ning asus värskendama teadmisi õenduse vallas.

“Ma olen 52-aastane. See on vanus, kus pensionini on aega üle kümne aasta ja tööd tuleb veel teha, et toit laual oleks. Seetõttu võib öelda, et otsus medõeks õppima minna tuli minu jaoks päris lihtsalt. Mulle on alati meeldinud töötada haiglas. Mulle meeldib see õhkkond ja töö.”

Töö kõrvalt õppimise võimaluste kohta sai Küllike infot Töötukassalt. Küllikesele tegi eriliselt head meelt see, et ta sai Töötukassa konsultandiga vestelda kodust lahkumata. “Töötukassa pakub võimalust konsultandiga suhelda Skype’i vahendusel. Minu jaoks oli see ideaalne variant, sest ma elan maal.”

Küllikesel on ka perekondlikul tasandil vedanud – teda toetavad õpingutes nii elukaaslane kui ka lapsed.  “Olen väga rahul, et see otsus sai vastu võetud. Kindlasti ütlen ka teistele, et võtke elus kõik väljakutsed vastu! Muidu mingi aja möödudes mõtlete, et miks ma seda küll ei teinud. Kui me ust lahti ei tee, siis me ei saa teada, mis ukse taga on!” lisab ta.

Küllike

Võrumaa mees Toomas töötas mitu aastat traktoristina, kuniks tervis alt vedas ning ta end operatsioonilaualt leidis. Tuttav pakkus Toomasele senisest kergemat tööd, kutsudes teda elektrikuks.

Tulevaselt tööandjalt sai ta infot Töötukassa pakutavate täiendõppe koolituste kohta. “Tema soovitaski mul Töötukassaga ühendust võtta. Niisiis läksin Töötukassasse kohale ja seal pakuti välja variant minna Väimela kutsehariduskeskusesse elektriku täiendkursusele. Kuna Väimelasse oli mul ligidal käia ka, siis võtsin pakkumise vastu,” sõnab mees.

Toomas nendib, et tal endal poleks leidunud raha täiendkoolitus oma taskust kinni maksta. “Õnneks tasus täiendkoolituse eest Töötukassa.“ Täiendõppe koolitus kestis paar kuud ja samal ajal käis Toomas ka tööl.  Tänaseks saab Toomasel elektrikuna töötamisest juba enam kui aasta. “

“Eks see ole iga inimese enda peas kinni, kas ta suudab täiendõppe läbida või mitte. On selge, et 50+ inimesel on uusi asju pähe ajada juba keeruline. Noortel on see muidugi lihtne, aga vana pea enam nii hästi tarkust,“ lausub ta.

Toomas

Tuuli(60) töötas pikki aastaid kodutute aitajana. Töö oli pingeline ja raske. Lisaks vahetule suhtlusele kodutututega, oli tema õlgadel  asutuse töökorraldus ning Tuuli hoolitses eluheidikute söögilaua katmise eest. Sageli tassis ta poest käe otsas toidukotte ning see oli raske ja jättis jälje tervisele. Tuuli oli väsinud, sest lisaks stressirohkele tööle ning igapäevastele pingetele kodututega suhtluses, hooldas ta haiget lähedast inimest. Töö ei lõppenud ka koju jõudes. 2016. aasta detsembris, kui Tuuli töötukassa karjäärinõustaja juurde pöördus, polnud tal lootust, et midagi saab paremaks minna. Tervis oli kehv, Tuuli vajas psühhiaatrilist abi, sest emotsionaalse ja füüsilise kurnatuse tõttu ei saanud ta magada.

Töötukassas kuulis Tuuli Tööta ja õpi programmist. Ümberõppe mõte meeldis Tuulile kohe ning ta uskus, et saab oma töö kõrvalt kursustel käima hakata.

Tuuli võttis natuke mõtlemiseks aega. valis tegevusjuhendaja ameti ja alustaski õpingutega. Praktikal olles tehti talle ettepanek asuda tööle tegevusjuhendajana psüühilise häiretega inimeste päevakeskuses ning Tuuli tuli vanalt töölt ära. Vaid mõne kuuga keeras Tuuli oma tööelus uue lehekülje.

Olles nüüd juba mõnda aega  tegevusjuhendajana tööl olnud, ütleb Tuuli kergustundega hääles, et “need tööd on nagu öö ja päev". Ta tunnistab, et ka uues kohas on päevad erinevad ja mõnel õhtul on ta väsinud, kuid lisab, et on ametivahetusega väga rahul. Tal on jaksu ja energiat teha veelgi rohkem: soovides mitmekesistada päevakeskuse klientide päeva, hakkas ta juhendama õmblusringi ja plaanib ise veelgi edasi õppida.

Tuuli

Tartus elav 43aastane klienditeenindaja Anneli õpib igapäevatöö kõrvalt tugiisikuks. Mõte hakata tugiisikuks oli Anneli peas küpsenud juba mõnda aega.

Töötukassas soovitati Annelil esmalt minna töötukassa karjäärinõustaja juurde, jõudmaks veendumusele, kas talle tugiisikuna töötamine tõepoolest sobib. Pärast jutuajamist karjäärinõustajaga pakkus nõustaja Annelile välja tugiisiku koolituse. “Kuna see kõik mulle nii hästi sobis, hakkasid asjad sujuvalt liikuma. Kõik jooksis õigel ajal kokku!" rõõmustab Anneli.

Anneli tunnistab, et enne tugiisiku koolitustele minekut oli väike värelus hinges. “Esimesed päevad oli küll emotsioon, et appi-appi, pole võimalik, kuhu ma tulnud olen. Nüüd läheb aga paremini, olen harjunud. Inimesed on tuttavad ja kõik toimib," muigab ta.

Et teha elus taolist kannapööret, peaks Anneli arvates olema endal piisavalt huvi. “Mind isiklikult pani liigutama see, et haridust vähe ja kõik uksed pole nii valla nagu tahaksin," tunnistab ta. Samuti oli Anneli jaoks tähtis, et töötukassa maksab koolitused kinni, sest ise poleks ta seda finantseerida suutnud.

Anneli

Nõuanne

Kuna koolitusfirmasid ja koolitusi on palju, võib nendest sobivaima leidmine osutuda omamoodi katsumuseks. Kuidas leida usaldusväärset koolitajat ja koolitust?

Võrrelge koolitusi ja valige neist endale parim. Koolitaja on kohustatud oma kodulehel avaldama kõik olulised andmed nii koolituse kui ka selle läbiviijate kohta. Tutvuge põhjalikult selle infoga. Tähtis on arvestada, et kui olete alustanud koolitusel osalemist, siis tekib ka selle eest tasumise kohustus. Töötukassa saab Teie koolituse eest tasuda kuni 2500 eurot.

Tutvuge koolituse õppekava, õpiväljundite ja hindamise viisiga. Õppekava annab ülevaate, millised teemad koolitusel läbitakse. Näiteks saab keelekoolituse õppekava lugedes infot, kas tegemist on koolitusega, mis keskendub ainult suulise keeleoskuse arendamisele ja toimub peamiselt vestlustena või annab ka kirjutamise oskused ja valmistab ette keeleeksami sooritamiseks. Õppekavas välja toodud õpiväljundid on oskused ja teadmised, mille koolitusel osaleja omandab ning mille omandamist koolitaja hindab.

Töötukassa saab töötavale inimesele võimaldada koolituskaardiga ainult sellist koolitust, mille lõpus hinnatakse oskuste omandamist ja väljastatakse tunnistus. Seetõttu tasub põhjalikult tutvuda koolituse lõpetamise tingimuste ja väljastatavate dokumentidega.

Enne otsuse tegemist võiksite veenduda, kas koolituse hind sisaldab õppevahendite kulu ning kas juurde tuleb lisatasusid. Töötukassa saab tasuda kõigi koolitamiseks vajalike kulude eest, kui see info on leitav koolitaja kodulehelt. Näiteks peab koolitaja kodulehel olema info, kas koolituse läbimiseks kasutatavad õppematerjalid (nt töövihikud ja raamatud) tuleb õppijal juurde osta, kulu sisaldub koolituse hinnas või saab neid tasuta kasutada.

Uurige enne sobiva koolitaja ja koolituse lõplikku valmist, millises mahus ja õppekeskkonnas õpe toimub. Koolituse mahtu arvestatakse akadeemilistes tundides (üks akadeemiline tund on 45 minutit) ning see võib hõlmata kontaktõpet, praktilist õpet ja iseseisvat tööd. Näiteks võib koolitus olla selline, kus osa tunde toimub loenguna, millel järgneb praktiline väljaõpe koolitaja õppebaasis. Tasub tähele panna, et kui iseseisva töö osa õppekavas on suur, siis eeldatakse, et õppija leiab aja iseseisvalt õppematerjalidega tutvumiseks või kodutööde tegemiseks.

Lisaks võiksite uurida, kui suur on plaanitav õppegrupp – kas õpe toimub suures grupis või on tegemist individuaalõppega.

Mis on karjäärinõustamine?

Eesti Töötukassa pakub üle Eesti kõigile soovijatele tasuta karjäärinõustamist. Karjäärinõustajad tulevad soovi korral ka ettevõttesse kohale. Võimalik on teha nii individuaalseid nõustamisi kui töötube ja grupitöid.

Tööga seotud küsimused puudutavad meid iga päev. Karjäärinõustamine aitab saada inimesel parema pildi oma võimalustest ja hetkeolukorrast ning teha tulevikus kaalutud otsuseid.

Karjäärinõustaja aitab:

  • aru saada oma tugevustest ja nõrkustest;
  • arutada, kuidas tõsta oma kvalifikatsiooni;
  • mõelda, kuidas areneda praegusel töökohal;
  • kaaluda alternatiive;
  • püstitada eesmärke ja teha plaane.

Karjäärinõustajate kontaktid leiate Töötukassa veebilehelt või www.minukarjaar.ee.

Vaata lisaks

Lisaks Töötukassale pakub tasuta kursuseid ka Haridus- ja Teadusministeerium. Kursused toimuvad kutseõppeasutustes ja kutseõpet pakkuvates rakenduskõrgkoolides üle Eesti. Eelkõige on oodatud põhi- ja keskharidusega inimesed, kel puudub erialane haridus.

Täpsema info kursuste ja nendele registreerimise kohta leiate koolide veebilehtedelt või Haridusministeeriumi veebilehtelt.

Elukestva õppe edendamisega tegeleb Eestis ka ETKA Andras, mis on koolitusega tegelevate organisatsioonide katusorganisatsioon. Käesoleval ajal kuulub ETKA Andras liikmeskonda 36 organisatsiooni

Loe projektist Jälle Kooli veebilehelt.

Milline on olukord tööturul?

Töötukassa koostab kaks korda aastas tööjõuvajaduse baromeetrit, millest on kasu nii tööandjale, kui tööotsijale. Baromeeter prognoosib lühiajalist tööjõuvajadust ametite lõikes. Baromeetri abil saavad tööandjad ja tööotsijad vaadata, millises piirkonnas ja valdkonnas on tööjõu nõudlus kõige suurem, millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või valitseb tasakaal. Prognoosi koostavad maakonna tasandil töötukassa maakondlikud osakonnad, kes kaasavad võimalusel ka eksperte väljastpoolt töötukassat.

Tööjõuvajaduse baromeetris hinnatakse esiteks, kuidas muutub tööandjate vajadus teatud ametiala töötajate järele järgmise 12 kuu jooksul alates hindamisest. Kas see suureneb, väheneb või jääb samaks? Teiseks hinnatakse tööjõu pakkumise ja nõudluse vahelist tasakaalu järgmise 12 kuu pärast. Millistel ametialadel on tööturul tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal?

Tutvu Tööjõuvajaduse baromeetriga

Kontaktid

Töötukassa bürood

E-post: info@tootukassa.ee
Töötukassa e-posti aadressidele saab saata maksimaalselt 10 MB mahuga e-kirju.

Skype: tootukassa

Infotelefon: 15501; 669 6513
(E-N 8.30-16.45; R 8.30-15.30)